Kontorielust väljaspool

Tänane ETV dokkaader viib mõtted kontorielult täiesti kõrvale. Film räägib Indias bordellides elavatest lastest. Nad on sinna sündinud, juba väikesest peale peavad igasuguste töödega raha teenima ja siis loomulikku rada pidi liigub ka nende elu prostitutsiooni radadele. Näiteks üks väike poiss peab meeste poolt maksmata jäetud summasid nõutamas käima, väike tüdruk aga teenib vanematele raha koristamisega . . .
Filmis osalevad lapsed õpivad vabatahtliku juhendaja käe all fotografeerima - räägivad oma elust ja piltidest. Nende silmade läbi paistab maailm hoopis teistsugusena. Nad on väga nutikad. Üksi kool neid ei taha, sest nende esivanemad on seotud seksitööstusega ja salaalkoholi müügiga - nagu surnud ring. Lapsed on pildistamisest tohutult innustunud . . . õnnelikud selle võimaluse üle, mis neile on osaks saanud.
Nende juhendajal on visioon - saada need lapsed kooli õppima. Kõikidest takistustest hoolimata suudab ta leida jõudu ja tahet oma eesmärgi suunas liikumiseks. Ta teeb endast sõltuva, et luua inimestele võimalus - edasine on juba igaühe "oma rada". Sellisest pühendumisest on mida õppida!

Oma igapäevast elu rassides kodust tööle ja töölt koju - me tihtipele unustame tunda rõõmu väikestest asjadest - näiteks sellest, et potis ostetud hüatsint puhkes õide ja lõhnab jumalikult, sellest, kuidas õues nina näpistanud külm kaob kerest kui sooja kakaod juua . . .
Rõõmu leidub meie ümber küllaga kui avada süda ja meel ja panna tähele!

Jätkugu teil jõudu ja tahet oma visiooni teostada! Rõõmustavaid hetki ja tähelepanekuid soovides,
Kaia

Kommunikatsiooni rollist

Kommunikatsiooni rolli elus ja organisatsioonis ei ole võimalik alahinnata. Teame, kui tähtis on hästi korraldatud organisatsioonikommunikatsioon. Veel teame, et tihti ei toimi infoliikumine nii nagu võiks ja peaks. Kommunikatsioon ja infoliikumine on „pehme” valdkond, mille kohta enamus meist omab ettekujutust ja nn tugevat teadmist asjade olemusest oma aju kuklaosas.

Kuid siiski, milline on õnnestunud organisatsioonikommunikatsioon? Kas see piirdub vaid teatud kommunikatsioonikanalites kajastatava infopiisakega või on see ka inimestevaheline kommunikatsioon kõige laiemas mõttes? Kuidas juhtida kommunikatsiooni just selles laias mõttes ja mis piirideni on see üldse juhitav?

Vikipeedia andmetel on kommunikatsioon inimestevaheline suhtlemine, vastastikuse mõjutamine teabevahetuse käigus. Kommunikatsioon on tähenduse loomine ja vahetus. Kommunikatsioon on sümbolite edastamise protsess, mis loob, peab üleval ning muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja inimeste ühtsust.

Kommunikatsiooniteoreetikutest lähtudes võib eristada kolme põhilüli: kommunikaator ehk teate saatja; teade ehk tähendust omav märk; retsipient ehk teate saaja.

Lihtne: saatja - teade – saaja!

Organisatsioonikommunikatsiooni osas teeb asja keeruliseks kõikvõimalike kanalite (sealhulgas face to face), saatjate ja saajate rohkus. Samuti küsimus sisu kallutatusest – õrn on piir organisatsioonikommunikatsiooni ja propaganda vahel.

Anneli

Mitu põhjust, miks kinno minna!

Minge palun kinno vaatama „Vastutuulesaali”- lugu sellest, kuidas Tõnu Kaljuste viis aastat tagasi Naissaarele ooperiteatrit ehitama asus ja mis sellest lõpuks välja tuli.
Ega filmi idee autor Artur Talvik teadnud algul isegi, mis ülesfilmitud materjalist saab, et äkki arhiivi tarbeks või nii…

Head eesti filmi ei kohta just väga tihti. Enamasti täidab filmi mõtlik paus ja kui mingi tegevus aset leidma hakkab, saabki film läbi. „Vastutuulesaal” on aga 5.-aastasest filmimisperioodist hoolimata hoogne ja terviklik ja toob Tõnu Kaljuste isiksuse erinevad tahud vahvalt ja ilmekalt esile. Kaadrid vahelduvad dirigendipuldist, menukatest kontsertidest, ametnike tühjadest ilmetest ja inimtühjast saarest.
Võib ainult oletada, kui palju nn. musta materjali oli vaja läbi hekseldada, et tulemus lõpuks selline sai, nagu ta sai. Film on vaimukalt kokku monteeritud ja seda võimendab omakorda sobivalt ja nutikalt valitud helitaust. On hästi tabatud miimilisi episoode ja praeguses poliitilises kontekstis vägagi „kümnesse” minevaid repliike.

Mind pani imestama, kui tohutult palju potentsiaali võib peituda inimeses ja mida kõike võib saavutada, kui ise oma ideesse uskuda. Tunne oli sedavõrd võimas, et filmi lõppedes me kõik aplodeerisime, püsti seistes.


Kui tekkis soov minna, siis täpsemat infot leiad siit

Ja Nargen Opera 2007. a hooaja ettevalmistused juba käivad.

Kristi