Palju toredaid mõtteid

Kuidas saaks nii, et konverentsilt tulles kõik need toredad mõtted, mis sealt kaasa saad, ka tegelikult teoks saaksid. Käisime jälle personalitöö konverentsil ja kuigi esinejad olid sel aastal üsna kehvakesed, siis tegelikult väärt mõtteid tekkis täitsa palju. Nüüd olen juba kolm nädalat töölaua taga ja tegelikult selles suunas, et need mõtted ellu viia, pole veel väga tegutsenud. Põhjus väga lihtne - tööd on vaja teha. Aga kelle töö on siis see "uus" töö?

Kuidas me Cebitil käisime.

Saksamaal oli kevad. Nartsissid ja kreegid õitsesid, puud hakkasid lehte minema. Natuke oli küll liiga külm, aga kevade lõhn oli nii mõnus.
Elionist osales Cebiti messil 27 inimest. Järjekordselt olin vaimustuses, kui palju toredaid inimesi meil töötab. Vaatamata kõikidele äpardustele ja ootamatustele, mis meil ette tulid, oldi nii positiivsed, et lausa uskumatu.
Cebitile jõudes uurisime Kairiga varem käinutelt, et millest alustama peaks ja kuidas üldse selles hallide rägastikus orienteeruda. Mehed arvasid, et nemad alustavad telekommunikatsioonihallidest ja et need tuleb esimeste seas läbi käia. Nii me siis sukeldusime telekommunikatsiooni maailma.
Pean tunnistama, et ega me alguses väga palju aru ei saanud, mis milleks hea on. Põnev oli vaadata, kuidas spetsialistid vaatavad hardunult suurt lauatäit kiipe ja nende näos peegeldub siiras huvi.
No igatahes esimese päeva lõpuks jõudsime me õnneks tuleviku halli ja tuttavate asjade maailma nagu mobiilid, arvutid, televiisorid. Personalitöötajatena otsisime muidugi üles ka karjäärihalli. Töökohti küll pakuti, aga ei müüdud, st hallis olid kuulutuste tulbad, mis olid täis igavaid, kribukirjalisi kuulutusi, mis massist kuidagi ei eristunud. Lisaks karjäärihallile pakuti tegelikult tööd paljudes boksides toodete kõrval.
Eestimaa oli väljas ID-kaardi võimalustega. Eestlaste boks oli karjuvalt roosa. Kuidagi lausa võõras tundus. Meie naabrid venelased olid aga lausa omad linnakud rajanud, neid oli tõesti palju. Tulevikuhallist leidsime väga toreda powerpointi asendaja. Selle toimimist on mul raske sõnadesse panna, seda enam et presentatsioon oli saksa keeles. Aga tegemist oli huvitava ja mängulise lahendusega.

Cebitilt on kindlasti õppida ka turunduse valdkonnas: kuidas messil väljas olla, presentatsioonide ülesehitus, nännindus jms. Üldiselt jäi silma, et igasugusest pisinännist on enam levinud suured paberkotid, millega käiakse ringi nagu plakatitega ja mis inimestele väga hästi peale lähevad.
Cebiti kohta võib kokkuvõttes öelda järgmised märksõnad: tõeliselt suur, vähe inglise keelt, palju vidinaid ja palju rahvast. Äriideena võiks minna sinna susse müüma, sest seal saab ikka kilomeetreid maha jalutada.
Hämmastav oli, see kui palju võis 27 inimesega äpardusi juhtuda. Minnes läks kaduma kolme inimese pagas. See leiti õnneks samal päeval üles ja toimetati meile hotelli järgi. Väike viperus rongidega ja piletitega, kuid kontrollid on õnneks äraräägitavad. Tagasi tulles lennukis turvavöid kinnitades teatati, et meie lend jäetakse õlilekke tõttu ära. Meil tuleb uuesti võtta meie pagas. Selgub, et ka sel korral on juba üks kott kaduma läinud. Lennujaamas kirjutatakse kõik uued piletid käsitsi, see võtab kõvasti aega. Päris hilja õhtul jõuame Lufthansa poolt broneeritud hotelli, mis on 25 km Hamburgist. Hommikul kell seitse peame olema bussis, et lennuväljale tagasi sõita. Kohale jõudes selgub, et ka see reis on tühistatud. Jälle kirjutati käsitsi trükitähtedega uued tabelid nimed, isikukoodid jms informatsioon. Kuigi kirjutamine kestis pea kaks tundi, olid paljud nimed ikka valesti kirjutatud, kuid õnneks ei mänginud see rolli. Selgus, et eelmisel õhtul kaduma läinud kott oli reisinud Viini, sealt edasi Varssavisse ja lubati saata Tallinnasse. Kolmandat lennukit oodates, teatatakse, et reis hilineb 10 minutit. Kuid õnneks see siiski toimus ja tund aega Kopenhaagenis ümberistumiseks oli õnneks piisav ajavaru.
17.30 olime Tallinnas, kaduma läinud kott ootas juba ees. Rohkem pagasit kaduma ei läinud.
Uskumatu, et Cebit toimub maal, kus wifi on haruldus, paljudes kohtades ei saa kaardiga (Visa ja Visa Electron) maksta ega ka raha välja võtta, lennujaamas kirjutatakse suuri tabeleid käsitsi ja printerid on 30 aastat vanad ning jube aeglased. Aga õnneks oli meil palju toredaid inimesi, kes kogu juhtunut naljaga võtsid ja teineteisele toeks olid. Eriti suured tänud kolleeg Germanile, kes kogu selle sakslastega asjaajamise enda kanda võttis.
Merit

Tööandja bränding - maagiline sõnapaar

Mida enam ma püüan selle sõnapaari sisusse süüvida, seda segasemaks asi läheb. Lootuses asjasse selgust saada käisin seminaril „Tööandja kui atraktiivne kaubamärk” ja ennäe - pooled esinejad keskendusid hoopistükkis teemale, milliseid värbamiskanaleid kasutades ja töökuulutusi tehes leida endale uusi töötajaid. Mina aga ootasin just seda, mida ikkagi enne ja pärast teha - et ei peaks inimesi tikutulega taga otsima?

Jane Oblika, Eesti Reklaamiagentuuride Liidu presidendi sõnul on hea töökuulutus on oluline, aga on üks ja pigem toetav etapp tööandja brändiloos.

Huvitav oli K-Rautakesko uue kaupluse värbamiskampaania näide, kuidas väga hästi läbimõeldud ja ellu viidud värbamiskampaania võib olla asi iseenesest ja aidata luua tööandja brändingut. Aga sellega asi ei piirdu, sest olulisemad on kõik tegevused enne ja pärast – ehk sa ei saa kuulutuses välja käia katteta lubadusi ja töölepingu sõlmimisega lugeda missiooni lõpetatuks. Värbamismaine peab kajastuma kõiges, mida sa teed ja ei tohiks tahta välja paista teistsugune, kui sa tegelikult oled.

„Kuidas saada hinnatud tööandjaks” teemat puudutas kõige otsesemalt Tiina Saar CV - Onlinest. Mõned nopped tema antud soovitustest:

* Otsi üles enda tugevused tööandjana ja püüa leida endasuguseid, sest sarnane tõmbab sarnast. Tee nii, et inimestel oleks ettevõttes hea olla! Uuringu kohaselt oli noorte puhul kõige tähtsam keskkond. Skype’i kontoris on näiteks keset kontorit saun, kust saab jälgida ümberringi töötavaid kolleege, on tasuta hommikusöök, lõunasöök, õdus chillimisnurgake siin ja veel õdusam chillimisnurgake seal. Ja koht lemmikloomadele! :-)

* Muuda tööle võtmise protsess eriliseks ja eetiliseks (siinkohal oli ta valmis andma ca 10 konkreetset ideed ja miks mitte sel teemal Tiina Saarega kontakteeruda?)

Üldiselt jäi tunne, et tööandja brändingu teema on – vähemalt Eesti kontekstis küll- toores. PARE tänavuaastase juhtimiskonverentsi peaesinejaks on Employer Brand kontseptsiooni looja Simon Barrow, kes tutvustab tööandja brändi võimalusi töötajate värbamisel ja nende sidususe, pühendumuse ja rahulolu tõstmisel. Äkki saab seal targemaks?

Kui nüüd lähtuda praegusest seisust, et oleme atraktiivsete tööandjate reas 3. kohal- mida me oleme iseenese tarkusest teinud, et see nii on juhtunud? Tundub, et hulk pealtnäha väikesi ja mõttetuid tegevusi võibki moodustada ühe suure, mis loeb.

Kristi

Kas aeg on raha?

Väidan, et aeg ei ole raha. Raha saad sa reeglina hiljem tagasi teenida, kuid aega tagasi ei saa. Kahju kui satud mõttetult aega raiskama. Minuga juhtus see eile.

Läksin seminarile või heade ideede päevale, mille pealkirjaks oli tööandja kui atraktiivne kaubamärk. Sattusin aga värbamisideede seminarile, kus enamus ettekandeid rääkisid igapäevasest värbamisest ja kui tubli keegi selles valdkonnas on. Loomulikult hea teada, kui seda varem ei teadnud. Mina teadsin.

Kogu oma tagasihoidlikust üles otsides julgen arvata, et oleksin suutnud vähemalt sama hea ettekande teha. Seal ma siis istusin ja kuulasin ja kahju hakkas enda ajast. Värbamine on tööandja turunduse ja tööandja kui atraktiivse kaubamärgi jäämäe tipp ning see on tõesti väga väikene osa sellest.

Küsimustele, milline on atraktiivne tööandja ja kuidas selliseks saada seal vastust ei leitud. Tegelikult seda ei püütudki otsida. Vaid Tiina Saare ettekanne oli seminari teemasse. Ja põnevam oli kuulata ka viimast ettekannet Jane Oblikalt, kes tõi ka natuke laiemat pilti kui päris värbamine ainult.

See võib olla minu viga, et ootasin midagi rohkemat ja ei süvenenud igasse ettekandetutvustusse eelnevalt piisavalt, aga ikka on petetud tunne. Pealkiri lubas ju muud.

Merit