Lahkumiskirjad kolleegidele

Väga sageli saadab ettevõttest lahkuv töötaja lahkumiskirja kolleegidele. Tavaliselt on kiri positiivne, lahkuja meenutab hea sõnaga ettevõtet, sealt saadud kogemusi ja toredaid kaastöötajaid. Teavitab lahkumispeost ja soovides kolleegidele jõudu, siirdub ise „uutele jahimaadele”.

Inimesed lahkuvad erinevatel põhjustel. Nagu Irene kirjutas: „Oluline on tunne, millega inimene ettevõttest lahkub” . Lahkumiskirjade puhul on oluline ka see tunne, mis nende lugejatele jääb.

Kui lahkub tugev tegija ja neid läheb lühikese aja jooksul mitu, mõjub see ka jääjatele demotiveerivalt. Aeg-ajalt kuuldub ka, et inimene oli juba pikemat aega püüdnud leida uusi väljakutseid organisatsiooni siseselt. Rotatsiooni nimelt. Sellisel juhul küsivad lahkumiskirjade saajad endalt: „Mida mina veel siin teen?” Nende kirjade puhul hakkab toimima kahene sõnum - kuigi ettevõttes kirjutatakse üldjuhul väga positiivselt, kinnitaks lahkumine ise justkui vastupidist.

Millised on tööandja valikud? Ega inimesi ei saa kinni hoida ja lahkumiskirjade saatmist ära keelata. Tugevad tegijad otsivadki uusi väljakutseid - kas organisatsiooni sees või väljaspool seda. Parim lahendus on pakkuda neile juba ennetavalt väljakutseid ja arenemisvõimalusi organisatsiooni sees. Seda tehes hoiab tööandja enda juures just õige segmendi – võimekad, ambitsioonikad ja arenemistahtega töötajad. Boonusena veel nende inimeste lojaalsus.

...ja teistsuguste minejate lahkumiskirjad ei mõju ka jääjatele laastavalt.

Anneli

Noored ja meelelahutus

Eelmine nädal oli konverents "Noored ja moodsad kommunikatsiooni vahendid". Konverents ise läks küll pisut erinevate portaalide promomiseks, kuid mõned ettekanded olid ka põnevad.

Kui tööandja ootab endiselt töökust, lojaalsust ja pikaajalist töösuhet, siis noored tahavad, et oleks huvitav, fun ja võimalikult kasulik. Ollakse harjunud mugavusega, alla korrusele koolikotile ja päevikule järgi minemise asemel eelistavad nad ekoolist vaadata, mis õppida jäi. Aeg on defitsiit.

Sellel konverentsil tuli väga hästi välja, kui raske tegelikult on vanematel generatsioonidel noortega sammu pidada ja nende maailmast üldse aru saada. Kõige libedam tee on aga see, kui "vanad" püüavad end nooruslikuks muuta ja sel teel noortele midagi müüa. See ei tööta kohe üldse.

Tore oli seminaril tunda, et kuulun oma käitumiselt veel noorte hulka. Kui toodi näide tänapäeva noortest, kes vaatavad telekat, teevad kodutööd, msn-vad oma sõpradega ning söövad samal ajal, siis tundsin enda ära. Huuh, ma olen noor.

Merit

Võti tulevikku alternatiiv

Tulemas on taas noorte karjäärimess Võti tulevikku. Sellel messil on kohal väga palju ettevõtteid kõikvõimalikest tegevusvaldkondadest. Kuna üritus toimub TTÜ-s, siis on kohal ka tööjõuturul väga väärtuslikud inimesed ehk tudengid.

Kui väikestele lastele saab jagada kommi ja õhupalle, siis tudengitele tahaks kuidagi paremini silma jääda. Pastakad lähevad küll nagu soe sai, kuid kas see paneb ühe tudengi mõtlema ka selles ettevõttes töötamise peale? Kui jagada aga infomaterjale, siis kas tudeng viitsib sellesse tegelikult ka hiljem süüvida.

Tänapäeval IT valdkonnas lähevad mitmed tudengid tööle juba esimesel kursusel ja teisel kursusel olijad on juba enamus end kuskil sisse seadnud. Kuna nad alles otsivad kogemusi ja väljavalitud ettevõttes ehk alles suhteliselt vähe aega töötatud on, siis võib-olla polegi õige aeg neile oma ettevõttest rääkida. Liiga hilja/vara veel.

Peaks ehk pigem Teeviidalaadsetele messidele rõhku panema, et jääda meelde tulevastele esmakursuslastele. Samas äkki peaks mõne messi korraldama kuhu tuleks juba sellised tegijad, kes lihtsalt vaheldust otsivad. Tore oleks ju IT inimeste leidmiseks mess hoopis Hansapangas korraldada. Mõne aasta pärast saaks sellise messi Skypis korraldada. „Messifirmadel” oleks ju ka kasud sees: saaks verd värskendada ja tekiks uusi karjääri võimalusi :) Huvitav kellele peaks selle idee maha müüma?

Merit

Tööandja bränding - maagiline sõnapaar

Mida enam ma püüan selle sõnapaari sisusse süüvida, seda segasemaks asi läheb. Lootuses asjasse selgust saada käisin seminaril „Tööandja kui atraktiivne kaubamärk” ja ennäe - pooled esinejad keskendusid hoopistükkis teemale, milliseid värbamiskanaleid kasutades ja töökuulutusi tehes leida endale uusi töötajaid. Mina aga ootasin just seda, mida ikkagi enne ja pärast teha - et ei peaks inimesi tikutulega taga otsima?

Jane Oblika, Eesti Reklaamiagentuuride Liidu presidendi sõnul on hea töökuulutus on oluline, aga on üks ja pigem toetav etapp tööandja brändiloos.

Huvitav oli K-Rautakesko uue kaupluse värbamiskampaania näide, kuidas väga hästi läbimõeldud ja ellu viidud värbamiskampaania võib olla asi iseenesest ja aidata luua tööandja brändingut. Aga sellega asi ei piirdu, sest olulisemad on kõik tegevused enne ja pärast – ehk sa ei saa kuulutuses välja käia katteta lubadusi ja töölepingu sõlmimisega lugeda missiooni lõpetatuks. Värbamismaine peab kajastuma kõiges, mida sa teed ja ei tohiks tahta välja paista teistsugune, kui sa tegelikult oled.

„Kuidas saada hinnatud tööandjaks” teemat puudutas kõige otsesemalt Tiina Saar CV - Onlinest. Mõned nopped tema antud soovitustest:

* Otsi üles enda tugevused tööandjana ja püüa leida endasuguseid, sest sarnane tõmbab sarnast. Tee nii, et inimestel oleks ettevõttes hea olla! Uuringu kohaselt oli noorte puhul kõige tähtsam keskkond. Skype’i kontoris on näiteks keset kontorit saun, kust saab jälgida ümberringi töötavaid kolleege, on tasuta hommikusöök, lõunasöök, õdus chillimisnurgake siin ja veel õdusam chillimisnurgake seal. Ja koht lemmikloomadele! :-)

* Muuda tööle võtmise protsess eriliseks ja eetiliseks (siinkohal oli ta valmis andma ca 10 konkreetset ideed ja miks mitte sel teemal Tiina Saarega kontakteeruda?)

Üldiselt jäi tunne, et tööandja brändingu teema on – vähemalt Eesti kontekstis küll- toores. PARE tänavuaastase juhtimiskonverentsi peaesinejaks on Employer Brand kontseptsiooni looja Simon Barrow, kes tutvustab tööandja brändi võimalusi töötajate värbamisel ja nende sidususe, pühendumuse ja rahulolu tõstmisel. Äkki saab seal targemaks?

Kui nüüd lähtuda praegusest seisust, et oleme atraktiivsete tööandjate reas 3. kohal- mida me oleme iseenese tarkusest teinud, et see nii on juhtunud? Tundub, et hulk pealtnäha väikesi ja mõttetuid tegevusi võibki moodustada ühe suure, mis loeb.

Kristi

Kas aeg on raha?

Väidan, et aeg ei ole raha. Raha saad sa reeglina hiljem tagasi teenida, kuid aega tagasi ei saa. Kahju kui satud mõttetult aega raiskama. Minuga juhtus see eile.

Läksin seminarile või heade ideede päevale, mille pealkirjaks oli tööandja kui atraktiivne kaubamärk. Sattusin aga värbamisideede seminarile, kus enamus ettekandeid rääkisid igapäevasest värbamisest ja kui tubli keegi selles valdkonnas on. Loomulikult hea teada, kui seda varem ei teadnud. Mina teadsin.

Kogu oma tagasihoidlikust üles otsides julgen arvata, et oleksin suutnud vähemalt sama hea ettekande teha. Seal ma siis istusin ja kuulasin ja kahju hakkas enda ajast. Värbamine on tööandja turunduse ja tööandja kui atraktiivse kaubamärgi jäämäe tipp ning see on tõesti väga väikene osa sellest.

Küsimustele, milline on atraktiivne tööandja ja kuidas selliseks saada seal vastust ei leitud. Tegelikult seda ei püütudki otsida. Vaid Tiina Saare ettekanne oli seminari teemasse. Ja põnevam oli kuulata ka viimast ettekannet Jane Oblikalt, kes tõi ka natuke laiemat pilti kui päris värbamine ainult.

See võib olla minu viga, et ootasin midagi rohkemat ja ei süvenenud igasse ettekandetutvustusse eelnevalt piisavalt, aga ikka on petetud tunne. Pealkiri lubas ju muud.

Merit

Elion on atraktiivsuselt kolmas tööandja Eestis

Fastleader.com selgitas oktoobis-novembris läbiviidud uuringu põhjal töövõtjate ootusi võimalikule uuele tööandjale. Kokku küsitleti 1560 juhti, spetsialisti ja eesliinitöötajat, kes olid alates suvest tundnud huvi uue töö vastu. Uuringu ühe osana paluti nimetada organisatsioonid, kus vastaja oleks huvitatud töötama.

Vastuste põhjal on TOP 10 atraktiivsed tööandjad Eestis järgmised:

1. Hansapank
2. EMT
3. Elion
4. SEB Ühispank
5. Eesti Energia
6. Skype
7. Välisministeerium
8. Rahandusministeerium
9. Merko
10. Kalev

Selliseid uuringutulemusi on kohe rõõmus lugeda. Tekib tunne, et töö on vilja kandnud. Igapäevaselt on personalitöö suhteliselt raskesti mõõdetav, kuid sellise uuringu tulemus näitab, et oleme tegelenud õige asjaga.

Kõikide nende uuringute puhul paneb mind alati imestama ministeeriumite kõrged kohad. Uskumatu, et avalikud teenistused endiselt turvatunnet pakkudes nii populaarsed on. Võiks ju arvata, et inimesed ei muretse enam oma turvalisuse pärast nii palju, sest töökohti on ju kõikjal jalaga segada. Võib-olla aga meelitab inimesi pigem suurus - kõik kümme ettevõtet on Eesti mõistes ikka suhteliselt suured.

Merit