neljapäev, 8. märts 2007

Aitäh, armsad mehed!


Esmakordselt tuli naistepäeva ideega välja Rahvusvahelise Naistesekretariaadi esinaine, saksa sotsialistlik poliitik Clara Zetkin II rahvusvahelisel sotsialistlike naiste konverentsil Kopenhaagenis 1910. aastal.

Esimest korda tähistati naistepäeva järgmise aasta märtsis Saksamaal, Taanis, Austrias ja Šveitsis. Venemaale jõudis naistepäev 1913. aastal. Esmalt ei olnud naistepäev seotud konkreetse kuupäevaga, oluline oli vaid see, et päev oleks märtsis. 1914. aastal tähistasid aga Austria-Ungari, Saksamaa, Hollandi, USA, Venemaa ja teistegi riikide naised oma päeva 8. märtsil ning sellest ajast alates jäigi just 8. märts naistepäevaks.

1965 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse, mille kohaselt kuulutati rahvusvaheline naistepäev puhkepäevaks. Naistepäev muutus justkui kohustuseks.

Naistepäeva sünd ei ole aga niivõrd seotud punalippude lehvitamise kuivõrd naistele poliitiliste õiguste taotlemisega. Iseasi on muidugi see, et just punalippude lehvitajad olid toona kõige suuremad naiste õiguste tagaajajad.

Eesti iseseisvumisel oldi kõige punase suhtes eriti tundlik ja naistepäev kui püha kaotati. Naised olid nördinud, mehed hingasid kergendatult. Olid mõned aastad, kus naistepäeva populaarsus justkui vähenes, kuid nüüd tundub, et armas traditsioon on taas täies elujõus. Tundub, et ka mehed ei tunne ennast sunnituna ja neile lausa meeldib, kui lillede ostmine meelde tuletatakse.

Igatahes kontoris ringi käies tundub nagu oleks enamus naistel sünnipäev - kuidagi säravad kõik.

Aitäh armsad mehed, et tänase päeva eriliseks tegite!

Merit

kolmapäev, 7. märts 2007

Kuidas saada kliendikeskseimaks ettevõtteks?

Kui mitmeid ettevõtteid Sa tead, kes kõik räägivad kliendikesksusest kui põhiväärtusest? Raske on isegi ette kujutada ettevõtet, kes seda ei tee. Ka Elion räägib sellest.

Aga millega ettevõtted kliendikesksust ellu viivad ehk millised on need mehhanismid, millega seda põhiväärtust ettevõtetes juurutatakse? Variante on erinevaid. Mõni aeg tagasi juhtusin lugema ühest eriti teravast süsteemist, millega ettevõte sundis endast andma parima, et klientide ootusi täita.

Nimetatud ettevõte seadis endale metsikult tähtsaks eesmärgiks tagada 100% klientide rahulolu. See eesmärk pidi saama nende kasvumootoriks. Seejärel esitasid nad endale küsimuse: kuidas tagada selle eesmärgi poole liikumise optimaalseim kiirus ja suund? Kuidas kindlustada, et ettevõte reaalselt ka selle eesmärgi poole jõuliselt liikuma hakkab? Ja vastus oli lihtne – loo mehhanism, mis sunnib iga kliendiootusele mittevastavust võtma äärmiselt tõsiselt ja selle kõrvaldamiseks midagi koheselt tegema.

Ning mida nad siis tegid? Uskuge või mitte, aga nad juurutasid süsteemi, millega andsid klientidele vabad käed otsustada, kas ja kui palju nad on valmis toodete eest ettevõttele maksma. Jah, klient sai ise otsustada, kas toode vastas tema ootustele ning sellele tuginedes ka tootele ise hinna külge panna. Toote eest makstav hind rajanes täiel määral klientide subjektiivsel hinnangul selle kohta, kui rahul nad tootega olid. Kui klient polnud tootega rahul, siis keegi ei küsinud kliendi käest midagi muud, kui vaid, millega klient toote juures rahule ei jäänud, et siis edaspidi see rahuolematuse allikas eemaldada. See on ülivõimas meetod sundida ettevõtet orienteeruma täielikult klientide vajadustele, ootustele ja soovidele.

Oluline on mõista, et tegemist ei ole ‚kui-ei-meeldi-raha-tagasi poliitikaga’, kus klient teatud aja jooksul võib tagastada toote ja saab siis raha tagasi, vaid klient tõmbab lihtsalt arve peal ringi ümber sellele reale, millega ta rahul polnud, lahutab selle kogusummast ning lisab kommentaari rahulolematuse põhjuse kohta. Ja kõik, rohkem Sinu käest midagi ei küsita. Tõsiselt võimas süsteem sundimaks ettevõtet täiel rinnal kliendi ootusi ületama. Selline süsteem tagab selle, et ettevõte vaatab ebamugavale infole otse näkku ning võtab sellega kiirelt midagi ette. See on eriti jõuline viis pidevalt kliendikesksemaks areneda.

Võiks ju arvata, et seda ettevõtet enam turul pole, kuna kliendid on ta lihtsalt pankrotti viinud. Tegelikkuses on see ettevõte üle saja aasta vana ning jõudumööda nii oma turuseisu kui ka kasumimarginaali kasvatanud.

neljapäev, 1. märts 2007

Maailma kõige huvitavam inimene - ISE

Käisin Teeninduskoolitusel, tegin DISC analüüsi ja mõtlesin, et inimene on ikka üks imelik olevus. Tahaks ta olla unikaalne ja eriline, ei taha ta olla väga karjaloom ja kellegagi äravahetamiseni sarnane, samas tahaks kangesti kusagile ka kuuluda.
Isegi kui oled horoskoopidest, numeroloogiast ja muudest isiksust puudutavatest leheveergudest üle kasvanud, on põnev enda kohta midagi teada saada. Iseasi, mis sellega pärast peale hakata. Ei ole ju võimalik jagada inimesi tähemärkide järgi 12-ks või käitumisprofiili järgi 15-ks, muidu juhtub see, mis „oletades” ikka, et ennatlikke järeldusi tehes oled lapse ammu koos pesuveega minema visanud.
Aga põnev on, sest MINU isiku kohta ju öeldakse midagi!
Keegi kusagil mainis, et inimesed koos olles mitte ei kuula teineteist, vaid ootavad oma kõnejärge, st. tegelevad iseendaga. Huvitav on kõik, mis sind isiklikult puudutab.
Siinkohal illustratsiooniks väike võrdlus artiklite loetavusest siseportaalis :
„Aprillis laieneb tasulise parkimise ala Endla ümbruses” -730 korda,
„Elioni rahaliste soodustuste põhimõtted” -1443 korda,
aga :
„Täna ilmub veebruari ärikliendi leht” 134 korda
„Livelinkis nüüd dokumendiotsing ka valdkondade järgi” 163 korda .

Kristi