Aitäh, armsad mehed!

Esmakordselt tuli naistepäeva ideega välja Rahvusvahelise Naistesekretariaadi esinaine, saksa sotsialistlik poliitik Clara Zetkin II rahvusvahelisel sotsialistlike naiste konverentsil Kopenhaagenis 1910. aastal.

Esimest korda tähistati naistepäeva järgmise aasta märtsis Saksamaal, Taanis, Austrias ja Šveitsis. Venemaale jõudis naistepäev 1913. aastal. Esmalt ei olnud naistepäev seotud konkreetse kuupäevaga, oluline oli vaid see, et päev oleks märtsis. 1914. aastal tähistasid aga Austria-Ungari, Saksamaa, Hollandi, USA, Venemaa ja teistegi riikide naised oma päeva 8. märtsil ning sellest ajast alates jäigi just 8. märts naistepäevaks.

1965 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse, mille kohaselt kuulutati rahvusvaheline naistepäev puhkepäevaks. Naistepäev muutus justkui kohustuseks.

Naistepäeva sünd ei ole aga niivõrd seotud punalippude lehvitamise kuivõrd naistele poliitiliste õiguste taotlemisega. Iseasi on muidugi see, et just punalippude lehvitajad olid toona kõige suuremad naiste õiguste tagaajajad.

Eesti iseseisvumisel oldi kõige punase suhtes eriti tundlik ja naistepäev kui püha kaotati. Naised olid nördinud, mehed hingasid kergendatult. Olid mõned aastad, kus naistepäeva populaarsus justkui vähenes, kuid nüüd tundub, et armas traditsioon on taas täies elujõus. Tundub, et ka mehed ei tunne ennast sunnituna ja neile lausa meeldib, kui lillede ostmine meelde tuletatakse.

Igatahes kontoris ringi käies tundub nagu oleks enamus naistel sünnipäev - kuidagi säravad kõik.

Aitäh armsad mehed, et tänase päeva eriliseks tegite!

Merit