Kommunikatsiooni rollist

Kommunikatsiooni rolli elus ja organisatsioonis ei ole võimalik alahinnata. Teame, kui tähtis on hästi korraldatud organisatsioonikommunikatsioon. Veel teame, et tihti ei toimi infoliikumine nii nagu võiks ja peaks. Kommunikatsioon ja infoliikumine on „pehme” valdkond, mille kohta enamus meist omab ettekujutust ja nn tugevat teadmist asjade olemusest oma aju kuklaosas.

Kuid siiski, milline on õnnestunud organisatsioonikommunikatsioon? Kas see piirdub vaid teatud kommunikatsioonikanalites kajastatava infopiisakega või on see ka inimestevaheline kommunikatsioon kõige laiemas mõttes? Kuidas juhtida kommunikatsiooni just selles laias mõttes ja mis piirideni on see üldse juhitav?

Vikipeedia andmetel on kommunikatsioon inimestevaheline suhtlemine, vastastikuse mõjutamine teabevahetuse käigus. Kommunikatsioon on tähenduse loomine ja vahetus. Kommunikatsioon on sümbolite edastamise protsess, mis loob, peab üleval ning muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja inimeste ühtsust.

Kommunikatsiooniteoreetikutest lähtudes võib eristada kolme põhilüli: kommunikaator ehk teate saatja; teade ehk tähendust omav märk; retsipient ehk teate saaja.

Lihtne: saatja - teade – saaja!

Organisatsioonikommunikatsiooni osas teeb asja keeruliseks kõikvõimalike kanalite (sealhulgas face to face), saatjate ja saajate rohkus. Samuti küsimus sisu kallutatusest – õrn on piir organisatsioonikommunikatsiooni ja propaganda vahel.

Anneli