Kuidas saaks nii, et konverentsilt tulles kõik need toredad mõtted, mis sealt kaasa saad, ka tegelikult teoks saaksid. Käisime jälle personalitöö konverentsil ja kuigi esinejad olid sel aastal üsna kehvakesed, siis tegelikult väärt mõtteid tekkis täitsa palju. Nüüd olen juba kolm nädalat töölaua taga ja tegelikult selles suunas, et need mõtted ellu viia, pole veel väga tegutsenud. Põhjus väga lihtne - tööd on vaja teha. Aga kelle töö on siis see "uus" töö?
Neljapäeval enne pühadesse sukeldumist korraldasid mõned aktivistidest kolleegid karaoke õhtu. Rahvast kogunes suhteliselt vähe ja alguses tundus, et üritus tuleb vaikne ja tagasihoidlik. Ma ise olin suutnud pisut külmetada ja hääle ära köhida. Ja üleüldse olen ära õppinud, et rahva huvides on mõistlik mikrofonist eemale hoida. Ausalt öelda on see raskem kui arvata võib - see eemale hoidmine just :).
Vaikselt kaasa laulmisest kasvas siiski välja ka väike duett ja lõpulaulude ajal laulsime juba kõik ühiselt . Väga vahva üritus ja tegelikult ega ma polekski mikrit suuremas seltskonnas julgenud kätte võtta, aga siis tundus see peaaegu loomulik.
Merit
Kevadel haarab paljusid suur tuhin asju korrastada. Kes kraamib elamist, kes riisub aeda ja teeb peenraid, kes läheb paastulaagrisse. Vanad asjad viskame minema või teadlikumad meist viivad need taaskasutuskeskustesse tingimusel, et vanal on kellegi teise jaoks väärtus. Need on iga-aastased rituaalid.
Sellist korda on vaja luua ka tööl.
Arenguvestluse eesmärk on hinnangu andmine eelnevalt tehtud tööle. St minevikku vaatamist ja asjade läbi analüüsmist, korrastamist ja selle põhjal tulevikus tehtavate tegevuste planeerimist. Saame omale uued eesmärgid ja arengukava.
Ja kes teab - ehk leidub sinu vanade ülesannete seas midagi, mis teise jaoks on väärtuslik.
Kairi
